Tarvastu Peetri kirik Porsa külas on üks vanimaid hooneid Tarvastu kandis. Selle praegune välimus on aga suhteliselt uus: 1892. aasta tulekahju hävitas kiriku peaaegu täielikult ning aasta hiljem ehitati see uuesti üles uusgooti stiilis. See artikkel räägib kiriku dramaatilisest saatusest 19. sajandi lõpus.
Kiriku vanus
Kindlad andmed kiriku ehitamise aja kohta puuduvad, kuid arvatakse, et kirik ehitati 13. sajandil umbes samal ajal kui Tarvastu ordulinnus. Algne kirik oli praegusest umbes 10 meetrit lühem ja ilma tornita.
Põhjasõja järel
Pärast Põhjasõda jäi kirik hooletusse ning katus, lagi ja müürid lagunesid. 1771. aastal ehitati kiriku läänepoolsesse otsa 10-meetrine pikendus ja torn. Samal ajal ehitati puulagi, mis kaunistati Viimset kohtupäeva kujutava maaliga.
Pikselöök 6. mail 1892
6. mail 1892 läks kirik pikselöögist põlema. Kohalike abiga päästeti hoonest kroonlühtrid, pingid, orel, kantsel ja altar koos maaliga. Loodeti, et põlev torn kukub kirikust eemale, kuid juhtus vastupidi ning tulekahju järel jäid alles vaid kivist müürid.
Taastamine 1893
Taastamistööd algasid 6. aprillil 1893. Algkapitaliks oli kindlustushüvitisena saadud 22 000 rubla. Töid juhatas Gustav Beermann, kes oli varem juhtinud ehitustöid Tartu Peetri, Narva Peetri ja Tallinna Kaarli kirikus. Kirik taastati uusgooti stiilis.
Mõisniku soov
Tarvastu mõisahärra parun von Mensenkampffi soovitusel tehti juurdeehitised kõrged ja kaunistati väikeste nurgatornidega. Vana tornikukk asendati kullatud ristiga. Uue torni kõrgus on 58 meetrit.
Taaspühitsemine
5. detsembril 1893 toimus kiriku taaspühitsemine, mille viis läbi tolleaegne Liivimaa kindralsuperintendent Friedrich August Wilhelm Hollmann. Seega ehitati kirik uuesti üles vähem kui aastaga.
Uus kell
Põlemise ajal kannatada saanud kirikukell pandi küll uuesti üles, kuid see kukkus varsti puruks. 9. novembril 1897 vahetati 240 aastat kogudust teeninud kell uue vastu.
Altar ja inglid
Marmorist altarilaua kinkis kirikule praost Michael Jürmann, kes teenis Tarvastu Peetri koguduse õpetajana aastatel 1883–1923. Altarimaali maalis 1859. aastal Theodor Thieme ja selle kinkis parun Karl von Mensenkampff. 1906. aastal paigutati altariseina kohale kaks elusuuruses inglikuju, mille tegi kohalik Tüma talu peremees Jaan Viira.
Orel
1911. aastal valmistas kirikule uue oreli eesti orelimeister August Terkmann. Orel on oluline osa kiriku muusikaelust ja kontsertidest.
Kirik täna
Tarvastu kirik on kultuurimälestis ja kantud riiklikku registrisse. Külastajal tasub uurida koguduselt lahtiolekuaegu ning austada pühakoja rahu.
Allikad: Vikipeedia: Tarvastu kirik; „Tarvastu kirik – 100“, 1993.