Tarvastu on vana kihelkonnanimi, mille juured ulatuvad keskaega. Tänapäeval on Tarvastu nimi seotud nii endise valla, Mustla aleviku kui ka Tarvastu ordulinnuse varemetega, mis on piirkonna üks vanimaid ehitisi. Selles artiklis anname ülevaate, mida on linnusest säilinud, kuidas Mustlast sai kihelkonna keskus ja mis sai Tarvastu vallast pärast 2017. aasta haldusreformi.
Ordulinnus Tarvastu jõe saarel
Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas, Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal. Linnuse põhjaküljele ehitati vesiveski, mis jõge paisutades täitis linnust ümbritseva vallikraavi veega. Veskit peeti ilmselt tähtsaks strateegiliseks objektiks, sest arvatakse, et just selle kaitseks ehitati paksude seintega torn. Väidetavalt asus samas paigas varem ka vanade eestlaste linnus, kuid see väide vajab veel kinnitust.
Mis on linnusest järel?
Tänapäeval on linnusest säilinud vaid varemed. Ordulinnuse varemed on arvatud ehitismälestiseks, mis tähendab, et need on riikliku kaitse all ning nende kahjustamine ja loata ehitustööd on keelatud. Varemeid külastades tasub meeles pidada, et müürid võivad olla ebastabiilsed. Ronimine on ohtlik nii inimesele kui ka mälestisele endale.
Mustla – aleviku lugu
Kihelkonna keskuseks sai 20. sajandi vahetusel Mustla. Mustla on tänapäeval alevik Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Aleviku pindala on umbes 2,1 km² ja seal elab ligikaudu 770 inimest. Huvitav fakt on see, et aastatel 1938–1979 olid Mustlal linnaõigused, nii et paljud vanemad inimesed mäletavad veel Mustla linna. Linnaõiguste kaotamine 1979. aastal muutis Mustla taas alevikuks.
Tarvastu vald 1991–2017
Tarvastu vald oli omavalitsus Viljandi maakonnas Võrtsjärve läänekaldal ja selle keskus oli Mustla. Valla pindala oli 408 km² ning elanikke oli üle 3200. Vallas tegutsesid Tarvastu Gümnaasium, Ämmuste Kool, Tarvastu Muusika- ja Kunstikool ning mitu lasteaeda. Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aasta sügisel liitusid Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald Viljandi vallaga. Sellest ajast on Tarvastu piirkond osa Viljandi vallast.
Mälestised ja vaatamisväärsused
Lisaks ordulinnuse varemetele on endise valla aladel mitu ajaloolist paika. Siin asuvad Tarvastu Vabadussõja mälestussammas, Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas, Anrepi lõvi ja Tarvastu kalmistu. Need paigad sobivad hästi ühe päeva ajaloomarsruudiks, mida saab ühendada jalutuskäiguga Mustla alevikus ja Võrtsjärve kaldal.
Miks väikesed mälestised on olulised
Suured linnused ja mõisad jäävad kergesti meelde, kuid kohaliku ajaloo mõistmiseks on sama olulised väiksemad paigad: mälestussambad, kalmistud ja vanad tänavad. Need räägivad sellest, kuidas siinsed inimesed on elanud, töötanud ja oma kodukohta kaitsnud. Tarvastu kandis seovad Vabadussõja mälestusmärgid piirkonna 20. sajandi alguse sündmustega, ordulinnuse varemed aga keskajaga. Koos annavad need pildi mitmesajast aastast järjepidevast elust ühes paigas.
Kuidas ise rohkem teada saada
Kui soovid Tarvastu ajalugu põhjalikumalt uurida, on hea algus kohalik raamatukogu ja muuseumid, kus leidub sageli koduloolisi kogumikke ja vanu fotosid. Ka kohalikud elanikud on väärtuslik teadmiste allikas – paljud mäletavad veel Mustla linna aega ja oskavad rääkida, kuidas alevik on aastakümnete jooksul muutunud. Kogutud lugusid tasub üles kirjutada, sest nii jääb kohalik pärand alles ka järgmistele põlvkondadele.
Kuidas külastust planeerida
- Alusta Mustlast, kus on teenused ja hea ligipääs ümbruskonna vaatamisväärsustele.
- Varu aega: ordulinnuse varemed, mälestusmärgid ja Mustla alevik mahuvad rahulikus tempos ühte päeva, kuid kiirustades jääb palju nägemata.
- Küsi kohalikelt soovitusi – nad teavad sageli ka väiksemaid paiku, mida kaartidel ei ole.
- Ordulinnuse varemete juurde minnes kanna mugavaid jalanõusid – jõesaarel võib maapind olla ebatasane.
- Austa mälestisi: ära roni müüridel ega vii kaasa kive.
- Ühenda ajalooretk Võrtsjärve külastusega, sest järv on vaid mõne kilomeetri kaugusel.
Kokkuvõte
Tarvastu ajalugu ulatub keskaegsest ordulinnusest Mustla linna-aastate ja iseseisva vallani. Täna on piirkond osa Viljandi vallast, kuid nimi ja pärand elavad edasi varemetes, mälestusmärkides ja kohalike lugudes. Tarvastu nimi on endiselt kasutusel kihelkonna, kooli ja paljude kohalike ühenduste nimes, mis näitab, kui tugevalt on see piirkonna identiteediga seotud. Külastajale tähendab see võimalust näha väikese ala peal mitut ajastut korraga – keskajast nõukogude aja ja tänapäevani.