Tarvastu kandi elu on sajandeid olnud seotud Võrtsjärvega. Endise Tarvastu valla maad jäid Võrtsjärve läänekaldale ning järv on kohalikele andnud nii toidulaua, töö kui ka puhkuse. Selles artiklis vaatame, milline on Võrtsjärv numbrites, kust tuleb ja kuhu läheb tema vesi, millised kalad seal elavad ning millega peaks arvestama, kui tuled järve äärde Tarvastu poolt.
Eesti suurim tervikuna meie piires asuv järv
Võrtsjärv on suurim järv, mis jääb tervenisti Eesti piiresse. Peipsi on küll suurem, kuid jaguneb Eesti ja Venemaa vahel. Vikipeedia andmetel on Võrtsjärve pindala keskmise veeseisu ajal umbes 270 km², pikkust on tal 35 km ja suurim laius on 15 km. Kaldajoont on kokku 109 km. Euroopa looduslike järvede seas on Võrtsjärv veepeegli pindala poolest 49. kohal.
Madal järv
Suure pindala kohta on Võrtsjärv üllatavalt madal. Keskmine sügavus on vaid 2,8 meetrit ja suurim sügavus 6 meetrit, mis asub Sapi süviku kohal. Vett mahub järve umbes 0,75 km³. Madala järve tõttu reageerib Võrtsjärv kiiresti ilmale: tuul tõstab lainet kiiresti ja veetase võib aastati märgatavalt kõikuda. Madala veeseisu aastatel on mõnes kohas, näiteks Valma juures, paljandunud ka järvepõhja.
Jõed, mis järve toidavad
Võrtsjärve suubub kokku 18 jõge ja oja. Suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõgi. Tarvastu kandi jaoks on oluline ka Tarvastu jõgi, mis on samuti üks järve sissevoolust. Järve valgla on 3380 km² suurune ning ulatub Eestist ka Lätti. Ainus jõgi, mis järvest välja voolab, on Emajõgi – see viib Võrtsjärve vee edasi Peipsi poole.
Kalad ja kalapüük
Võrtsjärv on olnud ajalooliselt tähtis kalajärv. Vikipeedia andmetel püütakse järvest aastas ligikaudu 250 tonni kala. Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas, kes on järvega seotud ka kohalikus kultuuris ja toidulauas. Kalastajate arvates on järve suurimad mured liigtoitelisus ja veetaseme kõikumine, mis mõjutavad nii kalavarusid kui ka kalade käitumist.
Milline on kallas?
Suurem osa Võrtsjärve rannast on madal ja niidune, kohati ka liivane või kivine. Kõrgemat kallast leidub vaid idaküljel, näiteks Vehendi ja Tamme kandis. Tarvastu poolne läänekallas on seetõttu pigem lauge ja roostikuga, mis on hea elupaik lindudele ja kaladele, kuid ujumiskohta tasub otsida teadlikult.
Kust tuleb nimi Võrtsjärv?
Järve nime päritolu on uurinud ka keeleteadlased. Tuntud keeleteadlane Paul Ariste pidas Võrtsjärve nime soomeugrieelseks kohanimeks. See tähendab, et nimi võib pärineda ajast enne läänemeresoome keelte kujunemist ja kuuluda Eesti vanimate kohanimede hulka. Nii on järv vana mitte ainult loodusliku objektina, vaid ka inimeste mälus ja keeles.
Võrtsjärv eri aastaaegadel
Kevadel, kui jää on läinud ja vesi tõuseb, ärkab ellu roostik ning kaldad täituvad rändlindudega. Suvi on paadisõitude, ujumise ja kalapüügi aeg, kuid madal vesi soojeneb kiiresti ja tuulise ilmaga muutub järv rahutuks. Sügisel on kaldad vaiksemad ja see on hea aeg jalutuskäikudeks ning linnuvaatluseks. Talvel, kui jää kannab, käiakse järvel talipüügil – jää paksust tuleb aga alati ise kontrollida ning kohalikke hoiatusi järgida, sest järve jääolud võivad eri kohtades erineda.
Nõuanded külastajale
- Jälgi enne paadiga järvele minekut ilmaprognoosi ja tuult – madalal järvel tõuseb laine kiiresti.
- Kalastamisel tutvu kehtivate püügireeglite ja vajalike lubadega; need on riiklikult reguleeritud.
- Arvesta, et madala vee ajal võivad paadisillad ja rannad olla tavapärasest kaugemal veepiirist.
- Kasuta ametlikke randu ja sadamaid ning austa eramaid ja roostikke, kus pesitsevad linnud.
- Tarvastu ja Mustla kant sobib hästi Võrtsjärve-retke alguspunktiks, sest siit on lühike tee nii järve äärde kui ka Viljandisse.
Kokkuvõte
Võrtsjärv on suur, madal ja elav järv, mille iseloom muutub aastaaegade ja veetaseme järgi. Tarvastu kaldalt avaneb sellest kõige paremini lauge ja looduslik pool. Teades järve mõõtmeid, jõgesid ja kalastiku eripära, on lihtsam planeerida nii kalaretk, paadisõit kui ka lihtne jalutuskäik kaldal. Kõige tähtsam on aga austada järve kui elukeskkonda: hoia kaldad puhtad, ära häiri pesitsevaid linde ja võta oma prügi kaasa. Nii jääb Võrtsjärv ka tulevastele põlvedele sama heaks paigaks kui praegu.