Lühidalt: Mustlal olid linnaõigused aastatel 1938–1979. Tänapäeval on Mustla alevik Viljandi vallas, kus elab ligikaudu 770 inimest.
Mustla on tänapäeval umbes 770 elanikuga alevik, kuid 20. sajandil oli sellel lühikest aega ka linna staatus. Mustla lugu näitab, kuidas väike kõrtsi juurde tekkinud asula kasvas kihelkonna keskuseks ja jõudis linnaks saamiseni.
Tekkimine
Mustla tekkis 19. sajandi lõpul, kui Tarvastu mõis ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. Kõrts oli koht, kus teed ristusid ja inimesed peatusid, ning sinna kujunes kiiresti asula.
Kihelkonna keskus
19. ja 20. sajandi vahetusel sai Mustlast Tarvastu kihelkonna keskus. Varasem keskus oli olnud kiriku ja ordulinnuse ümbruses, kuid uus alevik tõmbas kaubanduse ja seltsielu enda juurde.
Aleviõigused 1926
Aleviõigused sai Mustla 18. juunil 1926 seoses asula eraldamisega Tarvastu vallast. Need hakkasid kehtima 1. jaanuaril 1927.
Linn 1938
Mustla sai kolmanda astme linna staatuse 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega. Mustla linnavanem oli Johan Rekand. See oli Eesti väikseimate linnade ajastu, kui mitmed alevid said linnaõigused.
Linnaõiguste kaotus
Mustla kaotas linna staatuse 1979. aastal, kui see liideti tollase Tarvastu külanõukoguga. Sellest ajast on Mustla olnud alevik.
Rahvaarv
1959. aastal elas Mustlas 1011 inimest, 1970. aastal 1101, 1979. aastal 955, 2000. aastal 1004 ja 2011. aastal 818. 2021. aasta lõpus elas alevikus 770 inimest. Rahvaarvu langus peegeldab maapiirkondade laiemat trendi.
Halduskeskus
Aastatel 1991–2017 asus Mustlas Tarvastu valla halduskeskus. Pärast 2017. aasta haldusreformi jäi Mustlasse Viljandi valla teeninduskeskus.
Linna pärand
Linnaajast annab tunnistust Posti tänava miljööväärtuslik lõik koos Tünni kõrtsi, turuplatsi, postkontori ja bussijaamaga. 1930. aastatel töötasid seal restoranid, töökojad ja poed.
Mida vaadata
Mustlas asuvad Tarvastu muuseum, Tarvastu Vabadussõja mälestussammas, päästekomando muuseum ja Tarvastu raamatukogu. Jalutuskäik Posti tänaval annab aimu, milline oli väikelinna elu.
Seltsielu Mustlas
1899. aastal asutati Mustla Põllumeeste Selts ning 1914. aastal valmis seltsimaja, mis hävis 1962. aastal tulekahjus. Seltsid olid väikelinna kultuurielu süda: seal peeti koosolekuid, pidusid ja näitemänge. Mustlas tegutses ka kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner, kes pani aluse kohalikule koorilaulule.
Mustla filmis ja inimestes
Mustlas on filmitud komöödiat „Vanad ja kobedad saavad jalad alla“. Alevikus on sündinud graafik Lembit Lõhmus, koomik ja näitleja Madis Milling, nukufilmilavastaja Heino Pars ning džässsaksofonist Raivo Tafenau. Väike endine linn on andnud Eesti kultuurile mitu tuntud nime.
Allikad: Vikipeedia: Mustla.
Mis sai pärast 1979. aastat?
Pärast linnaõiguste kaotamist jäi Mustla alevikuks, kuid säilitas rolli piirkonna keskusena. Aastatel 1991–2017 oli Mustla Tarvastu valla keskus; vallas tegutsesid Tarvastu Gümnaasium, Ämmuste Kool ning Tarvastu Muusika- ja Kunstikool. 2017. aasta sügisel liitus Tarvastu vald koos Kolga-Jaani vallaga Viljandi vallaga.