Tänapäeval sõidame Võrtsjärve äärde autoga, kuid veel 20. sajandi alguses oli järv ise oluline transporditee. Tarvastu sadam oli üks kolmest suuremast sadamast Võrtsjärvel. See artikkel räägib järve rollist veeteena.
Iidne veetee
Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis ühendas Läänemerd Peipsiga. Maakerke tõttu on see tee aja jooksul kadunud, kuid see selgitab, miks järve ääres on olnud asustust juba ammu.
Kolm sadamat
20. sajandi algusaastail oli Võrtsjärvel kolm suuremat sadamat: Oiu, Tarvastu ja Jõesuu. Sadamad võimaldasid vedada kaupu ja inimesi järve eri kallaste vahel.
Laevatatavad jõed
Lisaks Emajõele olid laevatatavana nimetatud Tänassilma jõgi, Väike Emajõgi, Suislepa jõgi ja Tarvastu jõgi. Tarvastu jõgi oli üksnes laevatatav – puitu sellel ei parvetatud.
Emajõgi
Võrtsjärvest väljub ainult üks jõgi – Emajõgi, mis voolab Tartu kaudu Peipsisse. Seega oli Võrtsjärv Tartu ja Lõuna-Eesti siseveeteede süsteemi süda.
Madal järv
Võrtsjärve keskmine sügavus on 2,8 meetrit ja suurim sügavus umbes 6 meetrit. Madal vesi seadis piirid laevade suurusele ning paadid ja lodjad pidid olema väikse süvisega.
Talvine tee
Talvel on järv keskmiselt 135 päeva jääs. Jääkate muudab järve talvel hoopis teistsuguseks maastikuks, kuid jääle minnes tuleb alati kontrollida jää paksust ja olla väga ettevaatlik.
Veetee lõpp
Maanteede ja raudtee arenguga kaotas järv transporditeena tähtsuse. Sadamatest jäid alles paadisillad ja kalurite randumiskohad.
Võrtsjärv täna
Tänapäeval on järv kalapüügi, puhkuse ja looduskaitse paik. 2000. aastal moodustati Võrtsjärve Sihtasutus, mille eesmärk on korraldada järve puhkemajandust ja kaitset.
Ajaloo jälgimine
Kui soovid Võrtsjärve veetee kohta rohkem teada, külasta Võrtsjärve külastuskeskust või Tarvastu muuseumi Mustlas, kus hoitakse kohaliku ajaloo materjale.
Kalurite sadamad
Võrtsjärvest püütakse aastas ligikaudu 250 tonni kala ning paljud endised sadamakohad on tänapäeval kalurite randumispaigad. Siin tuuakse kaldale kala, sh järve tuntuim liik angerjas. Kalurid on järve ääres olnud sajandeid ja nende töö on osa järve kultuuripärandist.
Veetee ja asustus
Veetee tähtsus selgitab, miks Tarvastu kandis oli varakult tihe asustus ja jõukad talud. Kaubad liikusid järve ja jõgede kaudu ning Tarvastu oli tänu linakasvatusele Viljandimaa jõukamaid piirkondi. Veeteed olid toona üks võimalusi kaupade, sealhulgas põllusaaduste, vedamiseks.
Allikad: Vikipeedia: Võrtsjärv; „Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924“.