Põhja-Eesti rannikult Võrtsjärvele: Tabasalu ja Tarvastu kaks erinevat puhkust

Paljud Tarvastu kanti saabuvad külalised tulevad Harjumaalt, näiteks Tabasalust. Kahe paiga võrdlus aitab mõista, miks Lõuna-Eesti siseveekogude ääres puhkamine on teistsugune kui mererannas. Tabasalu kohta saab lugeda kohalikult lehelt tabasalu.ee.

Meri ja järv

Tabasalu asub Soome lahe ääres, kus on pankrannik ja merevaade. Tarvastu kant piirneb Võrtsjärvega, mis on madal: keskmine sügavus on 2,8 meetrit. Madal järv soojeneb suvel kiiresti, mistõttu on vesi ujumiseks sageli soojem kui meres.

Teekond

Harjumaalt Tarvastusse sõites läbib Paide või Pärnu suunad ning jõuab Viljandimaale. Teekond võtab mitu tundi, nii et tasub planeerida peatusi. Kohale jõudes on Mustla aleviku kauplused ja teenused hea esimene peatus.

Ajalugu

Kui Tabasalu on uuem eeslinnalik asula, siis Tarvastu nimi esineb ürikutes juba 1234. aastal. Siin on ordulinnuse varemed, 13. sajandil rajatud kirik ja mõisahooned. Ajaloohuvilisele pakub Tarvastu palju avastamist.

Loodus

Võrtsjärve rannad on niidused ja roostikulised ning järv on tähtis rändlindude peatuspaik. Tarvastu kandis voolavad Tarvastu ja Õhne jõgi. See on rahulik maastik, kus on vähe inimesi ja palju ruumi.

Talv

Talvel on Võrtsjärv keskmiselt 135 päeva jääs ning jääkalapüük on populaarne. Põhja-Eesti rannikul ei pruugi meri igal talvel jäätuda, seega on Tarvastu talvine elamus pealinlasele midagi uut.

Majutus ja toit

Tarvastu kandis on peamiselt väikesed külalistemajad ja puhkemajad. Broneeri suvel varakult ja uuri, kas majutuses on köök ja saun. Toidu ostmiseks on parim koht Mustla.

Kokkuvõte

Kui Tabasalu pakub merd ja pealinna lähedust, siis Tarvastu annab vaikust, järvelõhna ja ajalugu. Mõlemad paigad on omamoodi väärtuslikud, ning nende vaheldumine teeb Eesti-sisese puhkuse mitmekesiseks.

Kellele sobib

Tarvastu kant sobib peredele, kalastajatele, linnuvaatlejatele ja ajaloohuvilistele. Neile, kes otsivad ööelu ja suuri meelelahutuskeskusi, on parem valida linn. Siin on peamine väärtus rahu.

Kalastus ja paadisõit

Võrtsjärvest püütakse aastas umbes 250 tonni kala ning järve tuntuim asukas on angerjas. Kalastaja peab järgima kehtivaid püügireegleid ja vajadusel ostma kalastuskaardi. Paadiga järvele minnes arvesta, et madal järv võib tuulega kiiresti lainetama hakata, ning kanna alati päästevesti.

Allikad: Vikipeedia: Võrtsjärv, Tarvastu kihelkond.

Spread the love