Tarvastu mõis oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas ja selle ajalugu on tihedalt seotud kõrval asunud ordulinnusega. Mõisa peahoonet ei ole säilinud, kuid alles on hulk kõrvalhooneid, mis on arvatud kultuurimälestisteks ning annavad aimu kunagise suurmõisa ulatusest.
Esmamainimine
Mõisat on esimest korda mainitud 1414. aastal. Liivi sõja järel oli see Poola Pärnu vojevoodkonna Viljandi staarostkonna folvark ehk riigimõis. Tarvastu linnus, mille juurde mõis kuulus, sai sõdades tugevasti kannatada.
Fahrensbach ja de la Gardie
1588. aastal doneeriti Tarvastu staarostkond eluaegseks kasutamiseks Jürgen Fahrensbachile, kellele kuulusid ka Karksi ja Ruhja. 1624. aastal andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Liivimaa kindralkubernerile krahv Jakob de la Gardiele Helme linnuse ja mõisa, millele lisandusid Tarvastu ja Viljandi lossilään.
Mensenkampffide aeg
19. sajandil kuulus mõis järjest Markii Heinrich Joseph de Lambertile, Johann von Jürgensohnile ja Mensenkampffide suguvõsale. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl August von Mensenkampff. Parun von Mensenkampffi soovitusel ehitati 1893. aastal taastatud Tarvastu kirikule kõrged juurdeehitised ja nurgatornid.
Matusekabel
Ordulinnuse varemete lähedal mõisa kalmistul asub kabel, mille lasi püstitada Charlotte Luise von Mensenkampff pärast oma abikaasa Jakob von Mensenkampffi surma 1825. aasta kevadel. Kabel on üks romantilisemaid paiku linnusevaremete ümbruses.
Säilinud hooned
Kultuurimälestisteks on arvatud mõisa viinavabrik-härjatall, ait-kuivati, valitsejamaja, kelder, tall-tõllakuur, tall, meierei, moonakatemaja ja vesiveski varemed. Need hooned on enamasti 19. sajandist ning ehitatud kohalikust maakivist ja tellisest.
Mõis ja linakasvatus
Tarvastu oli Viljandimaa tihedaima asustusega ja jõukamaid piirkondi, mille heaolu tugines suuresti linakasvatusele. 1860. aastatel algas talude päriseksostmine, mis muutis talurahva elu ja pani aluse jõukale taluperede kihile.
Külastajale
Mõisa kõrvalhooned asuvad eravalduses või erinevate omanike käes, seega vaata neid teelt ja austa omanike privaatsust. Hea on ühendada mõisaga tutvumine ordulinnuse varemete ja kabeli külastusega, mis jäävad lähedale Tarvastu jõe kaldale.
Vesiveski
Ordulinnuse põhjaküljel asunud vesiveski paisutas jõge ja täitis vallikraavi veega. Veski oli nii oluline, et selle kaitseks ehitati arvatavasti paksude müüridega torn. Hiljem jäi veski mõisa majapidamise osaks ning selle varemed on samuti kultuurimälestis.
Allikad: Vikipeedia: Tarvastu mõis, Tarvastu ordulinnus, Tarvastu kirik.