Tarvastu kandi kultuurilugu on rikas ja eriti tugev on siin olnud laulu- ja muusikatraditsioon. Selles artiklis vaatame lähemalt, kuidas 19. sajandil sündinud koorid ja pasunakoorid kujundasid kohaliku identiteedi. Lisainfot Tarvastu ajaloo kohta leiad artiklist Tarvastu ajalugu, kultuur ja loodus ning kogu portaalist tarvastu.ee.
Hans Wühner
Hans Wühner (1836–1911) oli rahvusliku liikumise tegelane ja koorijuht, kes töötas Mustlas Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köstrina. Ta pani aluse Tarvastu muusikakollektiividele.
Laulukoor 1860
Tarvastu kihelkonnas asutati laulukoor 1860. aastal. See võttis osa esimesest üldlaulupeost 1869. aastal, mis oli eesti rahvusliku ärkamise oluline sündmus.
Pasunakoor 1870
1870. aastal alustas tegevust pasunakoor, mis sai teisel üldlaulupeol esikoha. See näitab, kui tugev oli Tarvastu muusikaelu juba 19. sajandil.
Selts ja seltsimaja
1899. aastal asutati Mustla Põllumeeste Selts ja 1914. aastal valmis seltsimaja, mis oli kohaliku kultuurielu keskus kuni 1962. aasta tulekahjuni.
Kool ja muusika
Endises Tarvastu vallas tegutses Tarvastu Muusika- ja Kunstikool, mis jätkas muusikahariduse traditsiooni. Muusikaharidus on aidanud kasvatada uusi põlvkondi lauljaid ja pillimehi.
Tuntud muusikud
Mustlas on sündinud džässsaksofonist Raivo Tafenau, kes on üks Eesti tuntumaid džässmuusikuid.
Miks see on oluline
Koorid ja seltsid olid 19. sajandil viis, kuidas talurahvas hakkas end tundma rahvana. Tarvastu panus sellesse on märkimisväärne.
Kultuuripärandi hoidmine
Kohaliku kultuuri hoidmisel on oluline roll ka veebil: kogukonnad ja ettevõtted kasutavad lugude levitamiseks erinevaid platvorme, näiteks backlink.ee. Kõige tähtsam on aga see, et lood oleksid tõesed ja allikatega toetatud.
Kokkuvõte
Tarvastu laulutraditsioon on üle 160 aasta vana. See on pärand, millele tänapäeva kogukond saab toetuda.
Kirikumuusika
Tarvastu Peetri kirikus on muusikal samuti pikk ajalugu. 1911. aastal valmistas kirikule uue oreli eesti orelimeister August Terkmann. Kirikus on peetud kontserte ja koorid on seal esinenud pühade ajal, mis seob kirikut kohaliku muusikaeluga.
Laulupidude pärand täna
Tänapäeval jätkavad Viljandimaa koorid laulupidude traditsiooni ning osalevad üldlaulupidudel ja maakondlikel pidudel. Kohalikud lauljad harjutavad tavaliselt kooli või rahvamaja ruumides. Uued lauljad on alati oodatud ning koorilaul on hea viis kogukonnaga suhelda.
Allikad: Vikipeedia: Tarvastu kihelkond, Mustla.