Tarvastu kant piirneb Võrtsjärvega ning kalastamine on siin olnud sajandeid tavaline tegevus. Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires asuv järv ja selle kalastik on rikkalik, kuid järvel on ka oma eripärad, mida kalastaja peaks teadma.
Liigirikas järv
Võrtsjärves elab eri andmetel 27–35 kalaliiki. Järv on madal, keskmine sügavus on vaid 2,8 meetrit ja suurim sügavus umbes 6 meetrit Sapi süvikus. Madal vesi soojeneb suvel kiiresti, mis soodustab kalade kasvu.
Angerjas
Võrtsjärve tuntuim asukas on angerjas. See on järve looduslik liik, kuid pärast Narva jõe paisutamist on angerjate rändetee ära lõigatud. Tänapäeval elavad Võrtsjärves inimeste poolt sisse lastud angerjad ning kalurid lasevad järve angerjamaime.
Saak ja probleemid
Võrtsjärvest püütakse aastas ligikaudu 250 tonni kala. Järve probleemideks on liigtoitelisus ja veetaseme kõikumine. Pärast kuiva suve võib talvel tekkida hapnikupuudus, mis hukutab kalu. Viimane suur sügisene madalvesi oli 2006. aastal.
Talvine püük
Talvel on järv jääkaanes keskmiselt 135 päeva. Jääle minnes kontrolli alati jää paksust ja ära mine üksi. Madalas järves võib jää paksus olla ebaühtlane, eriti jõesuudmete ja roostike lähedal.
Reeglid
Kalastamiseks on vaja järgida kehtivaid püügireegleid ning paljude püügiviiside jaoks on vaja kalastuskaarti. Ajakohased reeglid ja keeluajad leiab Keskkonnaameti ja riigiportaali kaudu. Hoia rand puhtana ning võta prügi endaga kaasa.
Tarvastu sadam ajaloos
20. sajandi alguses oli Võrtsjärvel kolm suuremat sadamat: Oiu, Tarvastu ja Jõesuu. Tarvastu jõgi oli toona laevatatav, kuigi sellel puitu ei parvetatud.
Linnud ja loodus
Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik rändlindudele. Kevadel ja sügisel kogunevad roostikesse ja lahtedesse partide ja hanede parved. Kalastaja, kes istub vaikselt rannas, näeb sageli ka teisi veelinde. Võrtsjärve kallas on enamasti madal ja niidune, mis teeb selle lindudele sobivaks elupaigaks.
Kalastus lastega
Lastega kalale minnes vali madal ja liivane rand, kus on ohutu kõndida. Päästevest on paadis kohustuslik ja sobib ka rannas lapse turvalisuse tagamiseks. Selgita lapsele, miks väikesed kalad lastakse tagasi ja miks rannas ei tohi prahti jätta. Nii kasvab uus põlvkond kalastajaid, kes hoiavad järve.
Allikad: Vikipeedia: Võrtsjärv.