Lühidalt: Mustla on alevik Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Aleviku pindala on umbes 2,1 km² ja seal elab ligikaudu 770 inimest; aastatel 1938–1979 oli Mustla linn.
Mustla alevik tekkis 19. sajandi lõpul, kui Tarvastu mõis ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. Tänapäeval on aleviku vanim ja omanäolisem osa Posti tänav, kus asuvad Tünni kõrts, turuplats, postkontor ja bussijaam. Just siin kohtub külastaja Mustla ajalooga kõige vahetumalt.
Miljööväärtuslik lõik
Posti tänava lõik Õnne tänavast Vabriku tänavani on umbes pool kilomeetrit pikk ja miljööväärtuslik. See hõlmab aleviku südamikku koos Tünni kõrtsi, turuplatsi, postkontori, bussijaama ja pangakontoriga.
Elu 1930. aastatel
1930. aastatel töötasid Posti tänava majades kaks restorani, kingsepa- ja õmblustöökoda, lihakarn, mitu poodi ja pangakontorit. Tänav oli ümbruskonna inimeste jaoks kaubanduse ja suhtlemise keskus.
Maja nurgatorniga
Posti tänav 27 asuvas sihvaka nurgatorniga majas tegutsesid Eesti ajal Ühispank ja juuksur. Maja omanik jäi pangale võlgu ja pidi maja võlgade katteks ära andma. Nõukogude ajal läks hoone Viljandi Tarbijate Ühistule.
Mustla kui linn
Mustla sai aleviõigused 1926. aastal ja kolmanda astme linna staatuse 1. mail 1938. Linnaõigused kaotas Mustla 1979. aastal, kui see liideti Tarvastu külanõukoguga. Aastatel 1991–2017 asus Mustlas Tarvastu valla halduskeskus.
Seltsielu
1899. aastal asutati Mustla Põllumeeste Selts ja 1914. aastal valmis seltsimaja, mis hävis 1962. aastal tulekahjus. Mustlas tegutses ka Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner, kes pani aluse kohalikule koorikultuurile.
Filmilinn
Mustlas on filmitud komöödiat „Vanad ja kobedad saavad jalad alla“, mistõttu on aleviku tänavad paljudele vaatajatele tuttavad ka ekraanilt.
Jalutuskäik
Posti tänaval jalutades tasub vaadata vanade majade fassaade, akende raame ja nurgatorne. Lähedal asuvad Tarvastu muuseum ja Tarvastu raamatukogu, kust saab küsida lisainfot aleviku ajaloo kohta. Hoia meeles, et paljud majad on eluhooned, seega austa elanike privaatsust.
Lähedal
Mustlast on vaid mõni kilomeeter Tarvastu Peetri kiriku ja ordulinnuse varemeteni. Aleviku lähedal Tinnikuru külas asub ka Tarvastu kalmistu. Ühe jalutuskäigu või lühikese rattasõiduga saab nii näha Tarvastu kandi tähtsamaid ajaloopaiku.
Mustla tuntud inimesed
Mustlas on sündinud graafik Lembit Lõhmus, koomik ja näitleja Madis Milling, nukufilmilavastaja Heino Pars ning džässsaksofonist Raivo Tafenau. Nende lood näitavad, et väikesest alevikust on tulnud mitmeid Eesti kultuuri tegijaid.
Allikad: Vikipeedia: Mustla; Sakala, 29.11.2007 ja 26.10.2001.
Mustla kui kihelkonna keskus
Tarvastu kihelkonna keskuseks sai Mustla 20. sajandi vahetusel, mis seletab, miks just siia koondusid kauplused, kõrtsid ja teenused. Aastatel 1991–2017 oli Mustla Tarvastu valla keskus. 2017. aasta haldusreformi käigus liitusid Tarvastu ja Kolga-Jaani vald Viljandi vallaga, kuid Mustla on endiselt piirkonna tähtsaim asula.