Tarvastu ajalugu ulatub muinasaega ja seda saab jälgida nii ürikutest kui ka maastikul säilinud jälgedest. Allpool on kokkuvõte olulisematest etappidest, mis põhineb teatmeteostel ja kultuurimälestiste andmetel. Varasem versioon sellest artiklist sisaldas ebatäpseid väiteid, mis on nüüd parandatud.
Muinasaeg
On oletatud, et Tarvastu moodustas koos Helmega muinaskihelkonna, mille keskused olid Tarvastu ja Vooru (Arakumägi) linnamägedel. 1225. aastal mainitakse kroonikas Võrtsjärve-äärset kirikukihelkonda, mis oli oletatavasti Tarvastu.
Esmamainimine 1234
Tarvastu nimi on ürikutes esmamainitud 1234. aastal, kui paavsti kirjas loetleti Tartu piiskopkonna seitse kihelkonda: Viljandi, Tarvastu, Otepää, Palamuse ja teised. Tarvastu kihelkond oli toona 200 adramaad suur.
Ordu aeg
13.–16. sajandil kuulus Tarvastu Viljandi komtuurkonda ja 14. sajandil rajati Tarvastu jõe kaldale ordulinnus. Linnuse ja kiriku vahele tekkis alevik, mis hävis Liivi sõjas. 1329. aastal ründasid linnust Leedu suurvürsti Gediminase väed.
Poola ja Rootsi aeg
Poola ajal moodustas Tarvastu staarostkonna. Linnus hävis lõplikult 1596. aastal püssirohulao plahvatuses. Rootsi ajal kuulus Tarvastu Pärnumaa koosseisu ning 1624. aastal läks see koos Helmega krahv Jakob de la Gardiele.
19. sajand
Tarvastu oli Viljandimaa tihedaima asustusega ja jõukamaid piirkondi tänu linakasvatusele. 1860. aastatel algas talude päriseksostmine. 1860. aastal asutatud laulukoor osales esimesel üldlaulupeol ning 1870. aastal tegevust alustanud pasunakoor sai teisel üldlaulupeol esikoha.
Mustla tõus
19. ja 20. sajandi vahetusel sai kihelkonna keskuseks Mustla, mis tekkis Mustla kõrtsi ümber müüdud kruntidele. Mustla sai 1938. aastal linnaõigused, mis kaotati 1979. aastal.
Leprosoorium
Aastatel 1899–1939 tegutses Tarvastus leprosoorium ehk pidalitõbiste ravila. See on vähem tuntud, kuid oluline peatükk piirkonna ajaloos.
Uusim aeg
1991. aastal taastati Tarvastu vald keskusega Mustlas. 2017. aasta haldusreformiga liitus Tarvastu vald Viljandi vallaga ning Mustlasse jäi valla teeninduskeskus.
Kus ajalugu näha
Ajalugu saab näha ordulinnuse varemetes, Tarvastu kirikus, mõisa kõrvalhoonetes, Vabadussõja mälestussambas ja Tarvastu muuseumis Mustlas.
Tarvastu kirik
Tarvastu Peetri kirik ehitati arvatavasti 13. sajandil umbes samal ajal kui ordulinnus. 1892. aastal süttis kirik pikselöögist ning 1893. aastal taastati see uusgooti stiilis Gustav Beermanni juhtimisel.
Allikad: Vikipeedia: Tarvastu vald, Tarvastu kihelkond, Tarvastu ordulinnus, Mustla.