Tarvastu kant on väike, kuid ajaloolisi paiku jagub siin terveks päevaks. Allpool on valik vaatamisväärsusi, mille kohta leidub kindlat teavet kultuurimälestiste registrist ja teatmeteostest. Enamik neist asub üksteisest mõne kilomeetri kaugusel, nii et neid saab ühendada üheks ringsõiduks.
Tarvastu ordulinnuse varemed
Linnus rajati 14. sajandil Tarvastu jõe kõrgele jõesaarele Sooviku külas. Seda on peetud Viljandi komtuuride majanduslinnuseks, sest jõele ehitatud vesiveski oli tähtis. Linnus hävis lõplikult 1596. aastal püssirohulao plahvatuses. Varemeid on konserveeritud alates 2017. aastast.
Tarvastu Peetri kirik
Porsa külas asuv kirik ehitati arvatavasti 13. sajandil. 1892. aastal süttis see pikselöögist ja taastati 1893. aastal uusgooti stiilis. Kirik on kultuurimälestis ning selle altarimaal pärineb 1859. aastast.
Anrepi lõvi
Kärstna mõisa kalmistul seisab 1844. aastal valminud malmist magava lõvi kuju, mis on püstitatud 1807. aastal hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepi mälestuseks. Eesti saja aarde rahvahääletusel tuli lõvi neljandale kohale.
Mustla ja Vabadussõja sammas
Mustla alevikus asuvad Tarvastu Vabadussõja mälestussammas, Tarvastu muuseum ning Viljandimaa päästeteenistuse Mustla komando muuseum. Posti tänava lõik Õnne tänavast Vabriku tänavani on miljööväärtuslik ja seal asub ajalooline Tünni kõrts.
Tarvastu mõisa hooned
Mõisa peahoone pole säilinud, kuid kultuurimälestisteks on arvatud viinavabrik-härjatall, ait-kuivati, valitsejamaja, meierei, tallid ja vesiveski varemed. Ordulinnuse varemete juures asub 1825. aastal ehitatud Mensenkampffide matusekabel.
Soovitus külastajale
Alusta Mustlast, sõida edasi kiriku ja ordulinnuse juurde ning lõpeta päev Kärstnas. Mälestisi külastades hoia ümbrus puhtana ja ära ronige varemetele, sest vana müür võib olla varisemisohtlik.
Kärstna mõis
Anrepi lõvi lähedal asub Kärstna mõis, mis loodi 1678. aastal Helme mõisa maadest. Mõisa härrastemaja põles 1907. aastal ja taastati arhitekt Otto Wildau projekti järgi uusklassitsistlikus stiilis. Aastatel 1924–2014 tegutses majas kool. Mõisast viib kabelimäele maaliline allee, mida tasub läbi jalutada.
Ordulinnuse ajalugu lühidalt
Tarvastu linnust ründasid 1329. aastal Leedu suurvürsti Gediminase väed. 15. sajandil peatusid seal sageli ordumeistrid, mistõttu linnust tugevdati. Liivi sõjas vallutasid selle 1560. aastal Ivan IV väed. 2021. aasta väljakaevamistel leiti eellinnusest sepikoja jälgi.
Allikad: Vikipeedia: Tarvastu ordulinnus, Tarvastu kirik, Anrepi lõvi, Mustla, Tarvastu mõis.