Lõuna-Eestis on mitu vana kihelkonda, mille keskused on säilitanud oma ajaloolise ilme. Võrumaal asuvast Rõugest kirjutab rouge.ee. Siin vaatame, mida on ühist ja erinevat Viljandimaa Tarvastul. Kaks kihelkonda Tarvastu kihelkond asutati 13. sajandi alguses ning nimi esineb 1234. aasta paavsti kirjas. Kihelkond oli toona 200 …
Elektriautoga Tarvastu kanti: mida arvestada maapiirkonnas
Elektriautode arv Eestis kasvab ja üha rohkem inimesi sõidab nendega ka maapiirkondadesse. Tarvastu kant Viljandimaal on hea sihtkoht, kuid elektriautoga reisides tuleb planeerida laadimist. Üldist infot elektriautode kohta pakub elektriauto.ee. Vahemaad Tarvastu kant on osa Viljandi vallast, mis on 1372 ruutkilomeetrit suur. Külad asuvad hajusalt …
Alutaguse ja Tarvastu: kaks Eesti metsa- ja järvemaastikku
Eesti on väike, kuid maastikud erinevad piirkonniti tugevalt. Alutaguse Ida-Virumaal on tuntud suurte metsade ja soode poolest, millest kirjutab alutaguse.ee. Tarvastu kant Viljandimaal on seevastu põllu-, jõe- ja järvemaastik Võrtsjärve kaldal. Metsamaa ja põllumaa Alutaguse on hõredalt asustatud metsaala. Tarvastu oli ajalooliselt Viljandimaa tihedaima asustusega …
Põhja-Eesti rannikult Võrtsjärvele: Tabasalu ja Tarvastu kaks erinevat puhkust
Paljud Tarvastu kanti saabuvad külalised tulevad Harjumaalt, näiteks Tabasalust. Kahe paiga võrdlus aitab mõista, miks Lõuna-Eesti siseveekogude ääres puhkamine on teistsugune kui mererannas. Tabasalu kohta saab lugeda kohalikult lehelt tabasalu.ee. Meri ja järv Tabasalu asub Soome lahe ääres, kus on pankrannik ja merevaade. Tarvastu kant …
Võrtsjärve veetee ja Tarvastu sadam: kui järv oli maantee
Tänapäeval sõidame Võrtsjärve äärde autoga, kuid veel 20. sajandi alguses oli järv ise oluline transporditee. Tarvastu sadam oli üks kolmest suuremast sadamast Võrtsjärvel. See artikkel räägib järve rollist veeteena. Iidne veetee Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis ühendas Läänemerd Peipsiga. Maakerke tõttu on see tee …
Mustla linnast alevikuks: linnaõigused 1938–1979
Lühidalt: Mustlal olid linnaõigused aastatel 1938–1979. Tänapäeval on Mustla alevik Viljandi vallas, kus elab ligikaudu 770 inimest. Mustla on tänapäeval umbes 770 elanikuga alevik, kuid 20. sajandil oli sellel lühikest aega ka linna staatus. Mustla lugu näitab, kuidas väike kõrtsi juurde tekkinud asula kasvas kihelkonna …
Tarvastu Peetri kiriku põleng 1892 ja taastamine uusgooti stiilis
Tarvastu Peetri kirik Porsa külas on üks vanimaid hooneid Tarvastu kandis. Selle praegune välimus on aga suhteliselt uus: 1892. aasta tulekahju hävitas kiriku peaaegu täielikult ning aasta hiljem ehitati see uuesti üles uusgooti stiilis. See artikkel räägib kiriku dramaatilisest saatusest 19. sajandi lõpus. Kiriku vanus …