Tarvastu kant Võrtsjärve läänekaldal: ajalugu, loodus ja kogukond
Lühidalt: Mustlal olid linnaõigused aastatel 1938–1979. Tänapäeval on Mustla alevik Viljandi vallas, kus elab ligikaudu 770 inimest. Mustla on tänapäeval umbes 770 elanikuga alevik, kuid 20. sajandil oli sellel lühikest aega ka linna staatus. Mustla lugu näitab, kuidas väike kõrtsi juurde tekkinud asula kasvas kihelkonna …
Tarvastu Peetri kirik Porsa külas on üks vanimaid hooneid Tarvastu kandis. Selle praegune välimus on aga suhteliselt uus: 1892. aasta tulekahju hävitas kiriku peaaegu täielikult ning aasta hiljem ehitati see uuesti üles uusgooti stiilis. See artikkel räägib kiriku dramaatilisest saatusest 19. sajandi lõpus. Kiriku vanus …
Tarvastu kandi maastikku kujundavad jõed, mis kõik voolavad Võrtsjärve poole. Need jõed on olnud olulised nii veskite, kalapüügi kui ka kunagise laevaliikluse jaoks. Siin on lühiülevaade kohalikest jõgedest. Tarvastu jõgi Tarvastu jõgi on üks Võrtsjärve sissevooludest. Jõe parema kalda kõrgele künkale rajati 14. sajandil ordulinnus …
Varasemas versioonis kirjeldati siin matkaradu, mis tegelikult asuvad mujal Eestis (näiteks Roosna-Alliku on Järvamaal). Allpool on parandatud ülevaade sellest, kuidas Tarvastu kandis loodust avastada, tuginedes kohtadele, mille asukoht on kindel. Tähistatud radade ajakohase info leiad RMK ja Viljandi valla kodulehtedelt. Tarvastu jõe org Tarvastu jõgi …
Tarvastu ajalugu ulatub muinasaega ja seda saab jälgida nii ürikutest kui ka maastikul säilinud jälgedest. Allpool on kokkuvõte olulisematest etappidest, mis põhineb teatmeteostel ja kultuurimälestiste andmetel. Varasem versioon sellest artiklist sisaldas ebatäpseid väiteid, mis on nüüd parandatud. Muinasaeg On oletatud, et Tarvastu moodustas koos Helmega …
Lühidalt: Mustla on alevik Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Aleviku pindala on umbes 2,1 km² ja seal elab ligikaudu 770 inimest; aastatel 1938–1979 oli Mustla linn. Mustla alevik tekkis 19. sajandi lõpul, kui Tarvastu mõis ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. Tänapäeval on aleviku …
Tarvastu kant sobib nii läbisõiduks kui ka mitmepäevaseks puhkuseks Võrtsjärve ääres. Kuna tegu on maapiirkonnaga, ei ole siin suuri hotelle, vaid pigem külalistemaju, puhkemaju ja talusid. Allpool on praktilised nõuanded, kuidas leida endale sobiv ööbimiskoht. Kust otsida Ajakohase info majutuse kohta leiab Viljandi valla ja …
Tarvastu mõis oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas ja selle ajalugu on tihedalt seotud kõrval asunud ordulinnusega. Mõisa peahoonet ei ole säilinud, kuid alles on hulk kõrvalhooneid, mis on arvatud kultuurimälestisteks ning annavad aimu kunagise suurmõisa ulatusest. Esmamainimine Mõisat on esimest korda mainitud 1414. aastal. Liivi sõja …
Tarvastu kant piirneb Võrtsjärvega ning kalastamine on siin olnud sajandeid tavaline tegevus. Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires asuv järv ja selle kalastik on rikkalik, kuid järvel on ka oma eripärad, mida kalastaja peaks teadma. Liigirikas järv Võrtsjärves elab eri andmetel 27–35 kalaliiki. Järv on …
Tarvastu ei asu Soomaa rahvuspargis, kuid Viljandimaalt on sinna mõistlik päevaretk. Soomaa asub Viljandi- ja Pärnumaa piiril, Sakala kõrgustiku läänenõlval. Tarvastust sõites tasub arvestada, et rahvuspargi külastuskeskuseni tuleb sõita läbi Viljandi ja edasi lääne suunas. Mis on Soomaa Rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa …