Tarvastu kant Võrtsjärve läänekaldal: ajalugu, loodus ja kogukond
Kevadlaadad on Eestis pikk traditsioon ja neid peetakse nii Harjumaal kui ka Lõuna-Eestis. Näiteks Tabasalus toimuvatest sündmustest kirjutab tabasalu.ee. Tarvastu kandis on kaubanduse keskus olnud Mustla, kus juba 1930. aastatel asus Posti tänaval turuplats. Laadade ajalugu Laadad olid sajandeid koht, kus talurahvas müüs oma saadusi …
Lõuna-Eestis on mitu vana kihelkonda, mille keskused on säilitanud oma ajaloolise ilme. Võrumaal asuvast Rõugest kirjutab rouge.ee. Siin vaatame, mida on ühist ja erinevat Viljandimaa Tarvastul. Kaks kihelkonda Tarvastu kihelkond asutati 13. sajandi alguses ning nimi esineb 1234. aasta paavsti kirjas. Kihelkond oli toona 200 …
Elektriautode arv Eestis kasvab ja üha rohkem inimesi sõidab nendega ka maapiirkondadesse. Tarvastu kant Viljandimaal on hea sihtkoht, kuid elektriautoga reisides tuleb planeerida laadimist. Üldist infot elektriautode kohta pakub elektriauto.ee. Vahemaad Tarvastu kant on osa Viljandi vallast, mis on 1372 ruutkilomeetrit suur. Külad asuvad hajusalt …
Eesti on väike, kuid maastikud erinevad piirkonniti tugevalt. Alutaguse Ida-Virumaal on tuntud suurte metsade ja soode poolest, millest kirjutab alutaguse.ee. Tarvastu kant Viljandimaal on seevastu põllu-, jõe- ja järvemaastik Võrtsjärve kaldal. Metsamaa ja põllumaa Alutaguse on hõredalt asustatud metsaala. Tarvastu oli ajalooliselt Viljandimaa tihedaima asustusega …
Paljud Tarvastu kanti saabuvad külalised tulevad Harjumaalt, näiteks Tabasalust. Kahe paiga võrdlus aitab mõista, miks Lõuna-Eesti siseveekogude ääres puhkamine on teistsugune kui mererannas. Tabasalu kohta saab lugeda kohalikult lehelt tabasalu.ee. Meri ja järv Tabasalu asub Soome lahe ääres, kus on pankrannik ja merevaade. Tarvastu kant …
Tänapäeval sõidame Võrtsjärve äärde autoga, kuid veel 20. sajandi alguses oli järv ise oluline transporditee. Tarvastu sadam oli üks kolmest suuremast sadamast Võrtsjärvel. See artikkel räägib järve rollist veeteena. Iidne veetee Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis ühendas Läänemerd Peipsiga. Maakerke tõttu on see tee …
Lühidalt: Mustlal olid linnaõigused aastatel 1938–1979. Tänapäeval on Mustla alevik Viljandi vallas, kus elab ligikaudu 770 inimest. Mustla on tänapäeval umbes 770 elanikuga alevik, kuid 20. sajandil oli sellel lühikest aega ka linna staatus. Mustla lugu näitab, kuidas väike kõrtsi juurde tekkinud asula kasvas kihelkonna …
Varasemas versioonis kirjeldati siin matkaradu, mis tegelikult asuvad mujal Eestis (näiteks Roosna-Alliku on Järvamaal). Allpool on parandatud ülevaade sellest, kuidas Tarvastu kandis loodust avastada, tuginedes kohtadele, mille asukoht on kindel. Tähistatud radade ajakohase info leiad RMK ja Viljandi valla kodulehtedelt. Tarvastu jõe org Tarvastu jõgi …
Tarvastu ajalugu ulatub muinasaega ja seda saab jälgida nii ürikutest kui ka maastikul säilinud jälgedest. Allpool on kokkuvõte olulisematest etappidest, mis põhineb teatmeteostel ja kultuurimälestiste andmetel. Varasem versioon sellest artiklist sisaldas ebatäpseid väiteid, mis on nüüd parandatud. Muinasaeg On oletatud, et Tarvastu moodustas koos Helmega …
Lühidalt: Mustla on alevik Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Aleviku pindala on umbes 2,1 km² ja seal elab ligikaudu 770 inimest; aastatel 1938–1979 oli Mustla linn. Mustla alevik tekkis 19. sajandi lõpul, kui Tarvastu mõis ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. Tänapäeval on aleviku …