Elektriautode arv Eestis kasvab ja üha rohkem inimesi sõidab nendega ka maapiirkondadesse. Tarvastu kant Viljandimaal on hea sihtkoht, kuid elektriautoga reisides tuleb planeerida laadimist. Üldist infot elektriautode kohta pakub elektriauto.ee. Vahemaad Tarvastu kant on osa Viljandi vallast, mis on 1372 ruutkilomeetrit suur. Külad asuvad hajusalt …
Alutaguse ja Tarvastu: kaks Eesti metsa- ja järvemaastikku
Eesti on väike, kuid maastikud erinevad piirkonniti tugevalt. Alutaguse Ida-Virumaal on tuntud suurte metsade ja soode poolest, millest kirjutab alutaguse.ee. Tarvastu kant Viljandimaal on seevastu põllu-, jõe- ja järvemaastik Võrtsjärve kaldal. Metsamaa ja põllumaa Alutaguse on hõredalt asustatud metsaala. Tarvastu oli ajalooliselt Viljandimaa tihedaima asustusega …
Põhja-Eesti rannikult Võrtsjärvele: Tabasalu ja Tarvastu kaks erinevat puhkust
Paljud Tarvastu kanti saabuvad külalised tulevad Harjumaalt, näiteks Tabasalust. Kahe paiga võrdlus aitab mõista, miks Lõuna-Eesti siseveekogude ääres puhkamine on teistsugune kui mererannas. Tabasalu kohta saab lugeda kohalikult lehelt tabasalu.ee. Meri ja järv Tabasalu asub Soome lahe ääres, kus on pankrannik ja merevaade. Tarvastu kant …
Mustla linnast alevikuks: linnaõigused 1938–1979
Lühidalt: Mustlal olid linnaõigused aastatel 1938–1979. Tänapäeval on Mustla alevik Viljandi vallas, kus elab ligikaudu 770 inimest. Mustla on tänapäeval umbes 770 elanikuga alevik, kuid 20. sajandil oli sellel lühikest aega ka linna staatus. Mustla lugu näitab, kuidas väike kõrtsi juurde tekkinud asula kasvas kihelkonna …
Tarvastu Peetri kiriku põleng 1892 ja taastamine uusgooti stiilis
Tarvastu Peetri kirik Porsa külas on üks vanimaid hooneid Tarvastu kandis. Selle praegune välimus on aga suhteliselt uus: 1892. aasta tulekahju hävitas kiriku peaaegu täielikult ning aasta hiljem ehitati see uuesti üles uusgooti stiilis. See artikkel räägib kiriku dramaatilisest saatusest 19. sajandi lõpus. Kiriku vanus …
Tarvastu jõed: Tarvastu jõgi, Õhne ja Ärma lätted
Tarvastu kandi maastikku kujundavad jõed, mis kõik voolavad Võrtsjärve poole. Need jõed on olnud olulised nii veskite, kalapüügi kui ka kunagise laevaliikluse jaoks. Siin on lühiülevaade kohalikest jõgedest. Tarvastu jõgi Tarvastu jõgi on üks Võrtsjärve sissevooludest. Jõe parema kalda kõrgele künkale rajati 14. sajandil ordulinnus …
Matkamine Tarvastu kandis: jõeoru, linnusevaremete ja Võrtsjärve rajad
Varasemas versioonis kirjeldati siin matkaradu, mis tegelikult asuvad mujal Eestis (näiteks Roosna-Alliku on Järvamaal). Allpool on parandatud ülevaade sellest, kuidas Tarvastu kandis loodust avastada, tuginedes kohtadele, mille asukoht on kindel. Tähistatud radade ajakohase info leiad RMK ja Viljandi valla kodulehtedelt. Tarvastu jõe org Tarvastu jõgi …
Tarvastu ajalugu: muinaslinnamägedest kihelkonnakeskuseni
Tarvastu ajalugu ulatub muinasaega ja seda saab jälgida nii ürikutest kui ka maastikul säilinud jälgedest. Allpool on kokkuvõte olulisematest etappidest, mis põhineb teatmeteostel ja kultuurimälestiste andmetel. Varasem versioon sellest artiklist sisaldas ebatäpseid väiteid, mis on nüüd parandatud. Muinasaeg On oletatud, et Tarvastu moodustas koos Helmega …
Mustla Posti tänav ja Tünni kõrts: aleviku ajalooline süda
Lühidalt: Mustla on alevik Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Aleviku pindala on umbes 2,1 km² ja seal elab ligikaudu 770 inimest; aastatel 1938–1979 oli Mustla linn. Mustla alevik tekkis 19. sajandi lõpul, kui Tarvastu mõis ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. Tänapäeval on aleviku …
Tarvastu mõis: ordulinnusest Mensenkampffide mõisani
Tarvastu mõis oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas ja selle ajalugu on tihedalt seotud kõrval asunud ordulinnusega. Mõisa peahoonet ei ole säilinud, kuid alles on hulk kõrvalhooneid, mis on arvatud kultuurimälestisteks ning annavad aimu kunagise suurmõisa ulatusest. Esmamainimine Mõisat on esimest korda mainitud 1414. aastal. Liivi sõja …